Liigu edasi põhisisu juurde

Emakeelenädal

15.03.2017

Nädal sai hoo sisse traditsioonilise lõpuklasside etteastega. Õpetaja Liivi Sagara eestvedamisel sai lavaküpseks luulepõimik Eestimaa erinevatest murrakutest ja Lydia Koidula loomingust. Koidula tähendus eesti rahvuslikus identiteedis on ülisuur, tema romantiline isamaalüürika – luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani", "Jutt" ja paljud teised on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostisosa. Riimidele lisandusid ettekanded meie emakeele ajaloost, arengust, murretest. Pidulikkust toonitasid meeleolukad laulud. 

Emakeelepäeva tähistasime ka ilukirjavõistlusega. Õpetaja Ruth Nilgo poolt korraldatud üritusel osales igast klassist üks tüdruk ja poiss. 1.-2. kl. arvestuses olid ilusamad käekirjad Maribel Haavasalul (2.a) ja Robin Truumurel (1.a). 3.-4. klasside õpilaste hulgas tegid kaunimad kirjatööd Carola Otspere ja Richard Meesit (mõlemad 4.a).

Teisipäeval oli kooliperel külas kirjanik Ketlin Priilinn, kes on töötanud ka ajakirjanikuna ning teinud koostööd mitmete ajalehtede ja ajakirjadega. Tema sulest on ilmunud üle 20 raamatu. Trükivalgust on näinud lastejutud, noortele ja täiskasvanutele mõeldud romaanid, võõras ei ole ka tõlketöö. Tema tööd on olnud korduvalt erinevatel kirjanduskonkurssidel auhinnatute seas.

Kolmapäeval, 15. märtsil esitasid 1.-4. klassi hakkajad etlejad Ilmar Trulli ja Henno Käo sulest ilmunud luuletusi. Esinemisrõõmu nautisid: Susanna Lett ja Robin Truumure (1.a); Rebekka Kollom ja Mait Matsal (1.b); Janette Soe ja Oliver Ilu (2.a); Katariina Ree ja Gregor Lelumees (2.b); Riinu Suursaar (3.a); Paula Tell ja Kairon Hainsalu (3.b), Carola Otspere ja Martin Mirt (4.a); Rebecca Mia Põldmaa ja Agnus Aarna Ant (4.b). Kiita tuleb ka tublisid õpilasomavalitsuse liikmeid Anett Barabaši, Marleen Juhansoni, Stella Liis Otsperet ja Avely Heinlood, kes žüriiliikmetena sõna sekka ütlesid. Suur tänu meie väsimatule huvijuhile Ly Mälgule, kes ürituste organiseerimisele oma õla alla pani.  

Emakeelepäeva tähistamine meenutas kogu kooliperele, et keele püsimajäämine sõltub eesti keele kõnelejaist endist – seega meist kõigist. Eesti keel on meie rikkus, mida ei saa meilt keegi võtta.